Kuidas ma Kaunasesse kolisin

Et siis Leetu...

24-nda hommikul... ...häälitses Andrese telefon 7.50 vastiku häälega. Info telefonist oli enamvähem selline, et me siin blabla tallinna ringil tataa, kuhu edasi ... No siis hakkas meil suur sahkerdamine, sest nagu kombeks ja kohane oli nii asjade pakkimine, kui teisaldatava mööbli lahti 

võtmine jäänud viimasele minutile. Siva sisse kohv, dussi alt läbi ja olidki kolijad ukse taga. 

Abikaasa oli selga ajanud oma lenduri pedekostüümi ja igati valmis tegutsemiseks kolimisrindel. Tegelikult vajati meie abi vaid kappide riiulite tühjendamisel ja seda tegime me siis usinalt. Kaptenid ja leitnantid jooksid nagu noored jänesed ikka üles alla üles alla ja poole tunniga olid kõik asjad masina peal. Novot, siis veel kottidesse enda asjad, koskla mergest viasat peale, veidi viisakam välimus maha jäävale kodule, oravale toit ja lilledele vesi ja siis olimegi valmis startima. Kogu sehkendamise kestel sai paar korda tehtud Triinu Liisule blutibluti, topitud suhu piimalöga ja palju rohkem polnud tema rõõmuks vaja. 

Kuidas me ka ei üritanud esmaselt vaja minevaid asju vähendada, ei tulnud see meil kuidagi välja aga nii, et oleksime saanud minna ühe autoga. Seega hääled sisse mõlema automobiilidele ja sõit võis 13 ajal alata.

Mida lõuna poole, seda rohelisemaks ja päikselisemaks eluolu muutus. Umbes Läti keskel jõudsime suurde suvesse. Kõik õitses ja rohetas. Teel olles kohtasime ohtralt toonek

urgesid ja mõnda sahkerdavat rebast. Ükski sarvekandja meie teekonda ei häirinud ja karu ega hundiga kokkupõrkeid ei esinenud ;)

Seega kulges kõik siis mõnusalt, kuigi suhteliselt paljude toitumis- ja jalasirutus ürituste tõttu üsna aeglaselt.

Igaljuhul veeresime oma uue kodumaja ette 22.30. Saime kokkulepitult võtme, vedasime asjad sisse, kiire hädaabi poeskäik, ja tuttu....zzz...

Kuna pliks on meil siiani enamasti südamlik magaja, siis meil vedas ja  saime end korrali

kult väljapuhata ehk siis mina ärkasin hommikul 9.30 ja Andres 11.30 :)

Kuna elamine on meil siin päris kopsakas kahe korruse tõttu, siis kaks järgmist päeva kulges vaimus koristamine ja alates lõunast koos teiste eestlastega grillimisest. Loomu

likult saime aimdust ka vanalinnas elamise negatiivsetest külgedest...mis enamasti seisneb selles, et kui lähed kuhugi autoga, siis pole iial kindel, et sul seda on võimalik enam samasse kohta või üldse kuhugi oma hoovi hiljem parkida. Samas on aga kõik võimalikud poed ja muud intstantsid käe-jala ulatuses. Ja loomulikult vanalinna maagia on vist igas riigis ikka samasugune ehk siis vanalinn on igalpool väärtus omaette.

Pean veel lisama, et kui talvel tundus Kaunas mulle suhteliselt sünge võitu, siis kevadel on see linn tõeliselt imeilus oma mägede-orgude, sildade ja jõgedega.

Rääkimata paljudest valgete õitega õitsevatest puudest ja vast' tärganud rohelusest.

Lisan siia siis ka hiljem mõned pildid meie kodusest eluolust. 

Aga praegu tervitan kõiki koduseid ja ka neid koduseid, kes hetkel hoopis teiselpool maakera!