Oleme siis nüüd nädalakase ja mõned päevad pealegi siin Kaunase linnas elanud. Eks see üks sisseelamise aeg ole olnud. Veidi saan aru juba vanalinna tänavate loogikast, tean kuidas saab Nemunase jõe äärde jalutama ja et argipäeval on autoga koju ja linnagi saamisega raskusi, kuna on keelatud mitmest kohast vanalinna kellaajaliselt sisse ja väljasõit teatud kohtades. Liiklus on Kaunases üldse kohutav. Põhimõtteliselt eksisteerib enamasti kolm rada, mis kirjutamata seaduste kohaselt jagunevad vasakpoolne vasakule keeramiseks, parempoolne parkimiseks ja keskmises saab enamasti sõita. Suunda näidatakse reastumisel siis kui par
asjagu pähe tuleb aga enamasti kimatakse sust mööda nagu seisvast postist tehes erinevaid jänesehaake autode ja ridade vahel loovides. Inglis keelt räägitakse siin vähe, aga vene keelega saab korralikult hakkama. Minul tahavad muidugi vene ja inglis keel sassi minna, ehk siis vene keel on korralikult rooste läinud. Vaja vist head küürimispulbrit...
Jätkuvat heameelt tunnen selle üle, et kõikvõimalikud olulised objektid ja intstantsid alates poodidest, apteegitest, juuksuritest kuni pargini välja, on mõnemintilise jalutamise tee kaugusel. Liiklemise autoga võib vajadusel täiesti unustada.
Paar päeva tagasi käisime jalutamas Nemunase ääres, mis on siin üks suuremaid jõgesid Nerise kõrval. Nemunas kulgeb siis suhteliselt maja tagant läbi. Jalutades siit
mööda jõeäärt linna poole, jõuab väga ilusasse, valgesse ja avarasse Nemunase salu parki, kus saab siis suvel valgel ajal tegeleda millega iganes alates niisama jalutamisest, jalgrattaga sõitmisest kuni tuulelohe lennutamiseni välja. Valgustust aga pargis ei ole, seega on see pimedal ajal igaljuhul pime.
Mida siis veel võib huvitavat Kaunases näha...näiteks lehma keset linna, hunnikute viisi pisikesi koeri omanikega...väiksed nähvitsad on siin vist tõesti moes, mäest üles-alla sõitvat trammi/rongi taolist atripuuti...sest kuidas muidu alla ja üles linna saaks.
Aga muidu elu nagu elu ikka...ei eriti palju halvem ega parem kui Eestis. Veidi meenutab linn oma olemuselt Tartut kui ülikoolilinna.
Kaunases on ka üks päris pirakas turg "Urmas", mida võib külastada kui aega...hinnad on veidi odavamad, aga samas tuleb kontrollida kohapeal mida saad. Näiteks meie ostsime lapsele reisvoodi ja käisime ka ümbervahetamas...oli tehase praak. Eriti odavam kui poes ka ei olnud...
Mis siis veel...eks siin ole nii mõndagi...näiteks kaks suurt ostukeskust. Ühe nimeks Akropol, teisel Mega. Megas on üks suur suur maast laeni meetreid kulgev mereakvaarium, kus isegi üks hai sees, ohtralt söögi, piljardi ja bowlingu kohti.
Eile tegime jalutuskäigu linna ääres asuvasse parkki.
Ilus oli, mõnus oli...Nägime värskelt tärganud rohelust, õitsvaid puid, lilli, lillade ja kollaste õitega õitsevaid nõgeseid...kas neid on ka Eestis? Kohtusime ühe toreda leedkast vanamemmega, kes usinalt lilli korjas ja meile midagi armsalt ja pikalt seletada jõudis, enne kui me käte ja jalgade ja mõningate Andrese leedu keelsete oskustega suutsime selgeks teha, et me mitte midagi aru ei saa :) Ühesõnaga nuusutasime mõnusat kevade lõhna.
Tagasi minnes luusisid meie teel mitmed kitsed...aga mul polnud kaasas zuumobjektiivi...seega needsin end maapõhja. Ai-ai...enam nii ei tee!!! ...aga seda luban ma alati...
Ja vot nii me siin siis elame...tasapisi, suve ootuse kevades.
võtmine jäänud viimasele minutile. Siva sisse kohv, dussi alt läbi ja olidki kolijad ukse taga. 
ravale toit ja lilledele vesi ja siis olimegi valmis startima. Kogu sehkendamise kestel sai paar korda tehtud Triinu Liisule blutibluti, topitud suhu piimalöga ja palju rohkem polnud tema rõõmuks vaja. 
